Peterburi raamatupoed – Gregor Taul

Bibliofiililne reisikiri neile, kes plaanivad Peterburi minna.

Avaldatud Müürilehes, kevad 2011, 14. number: http://issuu.com/genklubi/docs/myyrileht14_kevad2011

Peterburi raamatupoed

Вот книжный магазин, но небогат

любовью, путешествием, стихами.

Kui Jossif Brodski kirjutas 60. aastate alguse Leningradist, et linna raamatupoed on vaesed armastuse, rännu ja luule poolest, siis ei saa seda öelda tänapäeva Peterburi kohta. Raamatupoode on ohtralt ning elu paradoksidele alla vandudes tuleb öelda, et vastuarmastusest, rahuldatud reisihimust ja trükitud luulest viravad need poed nõnda üksmeelselt, et iga üksiku hing tahab hunnitus vabaduses kaduma minna.

Linna kodulehel (1) on välja toodud 243 raamatuäri aadressid, sealjuures pole märgitud uuemaid kauplusi ega ka muuseumi- ning galeriipoode. Pakun, et üldarv jääb 300 ja 400 vahele. Antud artiklis tutvustan umbes 30 raamatupoodi, mis mulle kuu jooksul eriliselt silma on jäänud. Minu sooviks on õhutada lugejaid rohkem Peterburis käima, et tuua vaimupilti tagasi kunagise pealinna kaduma läinud hõng. Loodan ka seda, et petropoli eeskujul avataks kodulinnades ka rohkem häid raamatupoode. Siin tuleks küll märkida, et minu arvutuste kohaselt on juba praegu näiteks Tartus inimese kohta kaks korda rohkem raamatupoode kui Peterburis (Neeval 1 raamatupood 15 000 inimese kohta, Emajõel 1 raamatupood 7000 inimese kohta). Numbrid numbriteks, küsimus on ju tegelikult selles, kas sinu raamatupood on suurepärane ning mil märral täidab see oma kultuurilisi funktsioone ja kohustusi (traditsiooni ja uue eest seismine, raamatumüüja kui ekspertiisiga soovitustejagaja, trükikunsti eest võitlemine, teiste kultuuride tutvustamine, kogukonna kultuurimajaks olemine и так дальше).

Peterburi raamatuturg jaguneb suures plaanis kolmeks: suured ketid (книжный супермаркет) nagu meie Apollo ja Rahva Raamat, väiksemad raamatuärid (книжный магазин, книжный дом või дом книги), mis müüvad samuti peaasjalikult uusi trükiseid ja kirjatarbeid ning kasutatud raamatuid müüvad poed. Viimased jaotatakse siin kaheks: on raamatuanktikvariaadid (букинистический магазин), mis müüvad teoseid ajavahemikust 1851 kuni 1960. aastad (veel vanemaid raamatuid müüvad täieõiguslikud antikvariaadid) ning vanaraamatupoed (старая книга), mille sortimendiks on nooremad väljaanded. Kui viimaseid on linnas paarisaja ringis, siis “bukiniste” on järele jäänud vaid neli-viis. Võrdluseks – Leningradi viimastel päevadel võis linnast leida 75 erinevat raamatupoodi, millest 15 olid raamatuantikvariaadid (2) - viiendikust on saanud sajandik.

Kuid alustagem igavamast, s.t poekettidest, millistest turuliider on Bukvoed (3) . Neil on linnas 48 poodi, millest 4 asub Nevski prospektil. Ebaausa üldistuse läbi võiks öelda, et neis müüakse peaasjalikult turistidele mõeldud fotoalbumeid ning postkaarte vene avangardistide piltidega. Kohalikke lugejaid peibutatakse bestselleritega, mille autoriteks tähed tõsielusarjadest. Vene sopakirjandust on tutvustanud Jelena Skulskaja (4). Ainuke tõeliselt tore nüanss Bukvoedide puhul on see, et mõned neist on avatud 24 tundi ööpäevas, nagu näiteks too kolmekorruseline supermarket Gostinõi Dvori vastas.

Viiest lülist koosnev kett Azbuka Knižnõi Salon (5) on võimsa Peterburi kirjastuse, Azbuka-Klassika, ametlik edasimüüja. Sarnaselt Penguiniga ingliskeelses kultuuriruumis, on see kirjastus vallutanud venekeelse odava pehmeköitelise kirjandusklassika turu. Nende kodupood asub aadressil Rešetnikova tänav 15, metroopeatus Elektrosila. Need rohelise seljaga raamatud maksavad uuest peast orienteeruvalt 200 rubla, kuid vanaraamatupoodidest leiate need kuni viis korda odavamalt.

14 esindusega Dom Knigi (6) müüb nii uusi kui vanu raamatuid. Jalutage nende Gorohhovaja ja Kazanskaja nurgal asetsevasse poodi. Õnnetuseks ei leia te sealt midagi ülepea huvitavat, kuid see-eest asub kõrvalmajas kohvik Zoom, kus saab odavalt, aga hästi süüa. Seal on lugemiseks välja pandud kultuuriajakirjade viimaste aastate numbrid - lehitsege kinematograafide väljaanaaet СЕАНС. Üle tee asub põhjaliku fotoka- ja postkaardivalikuga antikvariaat.

Mööda Gorohhovajat Heinaturu poole kõndides, leiate pärast Gribojedovi kanalit armsa raamatupoe, mis kuulub vanu raamatuid müüvasse ketti Knigomania (7). See Herne tänava pood meenutab mulle seni nähtust kõige enam kahte pillerkaaritavat kaltsu- ja raamatupoodi, milles ise töötanud olen. Müüjaks joviaalne daam, kes tervitab külla saabunud sõbrannasid leti tagant kilgates ja emmates, nii et raamatud kahte leeri lendavad. Leidsin riiulilt kokkuvolditud teatriplakateid 50. ja 60. aastatest (200-300 rubla). Küsimuse peale, kas neid võib vaadata, voltis ta ise mulle neist paarkümmend lahti, et leida üles eriti rariteetne afišš 40. aastate Gorkist (nüüdne Nižni-Novgorod) – «olematust linnast», nagu ta kütkestavalt uhkustas.

Gorohhovaja paralleeltänaval, Spasski pereulokil, asub südamlik raamatupood, kuna selle kohal asub korter, kus asub kirjutuslaud, millel praegu artiklit kirjutan. Poele lisavad vürtsi müügil olevad pildiraamid, kentsakad ingliskeelsed raamatud (pehmeköitelised, mis nõukaajal Liitu mõistsid imbuda) ning hea ports Melodija vinüüle (nende seas ka kodune Apelsin).

Maria teatri poole jalutades jääb Graždanskaja tänavale Raskolnikovi maja, millest mõned sammud eemal (maja 27) asub mu lemmik vanaraamatupood Buk-lja. Kujutage ette – seal müüakse kunagisi üliolulisi «lugemisaksessuaare» nagu raamatunoad ja lehvikud! Siis veel hulgaliselt Vene muuseumi katalooge, albumeid ning reproduktsioone. Leidsin ka 25-rublase pehmeköitelise «Metamorfoosi» (1990, kirjastus), mille Gregori illustratsioon (A. A. Martjukov) on omaette külm anekdoot. On raamatupoode, kus näib, et iga raamat peab riiulile jõudmiseks läbima kvaliteedikontrolli, peab vastama bukinisti kurgulae eelistustele.

Admiraliteedi poole tagasi minnes külastage Bolšaja Morskaja tänaval (maja 35) asuvat fotogaleriid Rosfoto (8). Nende kahest galeriist on suurem sisseseatud juugendstiilis elamu üüratusse korterisse, mille esikust leiate raamatupoe. Neljal seinal riiulid ning ruumi keskel väärikas laud, mille taga külastajad müügiartikleid kapsasteks loevad. Valikus on nii vene kui Lääne fotograafide albumeid, tähelepanuväärselt palju on leedukate raamatuid. Üldse tundub, et leedu fotograafia on siin kõvasti kanda kinnitanud. Teine fotokirjandust müüv galerii on Nevski prospekt 32 paiknev FotoDepartment (9). Nemad müüvad ka erialast ingliskeelset teoreetilist kirjandust.

Nevski prospekt 3 asub üks linna neljast bukinistiärist. Sel poel on kaks osa, millest esimeses müüakse rabedaid barokseid nahkköiteid, üle-elmise sajandi prantsuse entsüklopeediaid, gravüüride tõmmiseid ning muud muuseumimaterjali. Üle õue asub «maalähedasem» pood, mis keskendub kunstikirjandusele. Sattusin seal peale ühele veenvale 60. aastate poola plakatiantoloogiale.

Nüüd oleme Ermitaaži külje all, nii et astugem sisse – neil on värske valikuga raamatupood, kus müüakse ingliskeelset kunstikirjandust. Poes on ka allahindluste riiul: Baierimaa pargid, Louis XIV aegne mööbel, mood Katariina II õukonnas.. Kuid uued hinnad eriti ei aita, kõik ikka 1500 rubla ja nii.

Nevskil olles heitke pilk riigi kuulsaimale raamatupoele, elegantsele Dom Knigile. Kolm korrust lakkamatut sagimist, kuigi raamatuvalik on piiratult konventsionaalne. Nevskil asub ühtekokku oma paarkümmend raamatupoodi, millest kindlasti soovitan külastada kirjanduslavkat majas number 66. Bloki ja Majakovski esmatrükkidega asetub seegi pood bukinistiäride hulka. Raamatuid eriti näppida ei saa, need asuvad leti taga riiulitel. Poe teeb omapäraseks müüjate fantastiliselt kuri suhtumine.

Naberežnaja reki Fontanki 38 asub Anglia, kus müüakse inglise keelde tõlgitud vene kirjandust. Müüjad kuulavad mürtsuvalt raadiot, seal on vastik olla. Teine ingliskeelse kirjanduse kauplus Britania asub 5 minuti kaugusel, Marata tänav 10. Õdus anglofiilide kants, kuid totter raamatuvalik koosneb peaasjalikult naistekatest stiilis «A Garden in Tuscany».

Marata tänav 28 asub vinüülipood Fonoteka (10). 300 rublaga saate Bowie Rare’i, Isaac Hayesi Shafti heliriba eest tuleb välja käia 1300 rubla. Neil on ka ulatuslik XX sajandi filmikunsti valik, tükk 180 rubla. Raamatunurgast leiate venekeelseid rokilegendide biograafiaid ning hea hulga koomikseid. Muuseas müüdi seal ka vene keelde tõlgitud soome kaasaegse koomiksi antoloogiat (250 rubla).

Marata tänava 52. majas asub kõnekas bukinistiäri: XX sajandi alguse vene kunstiajakirjad, sotsialistliku tšehhi fotoajakirjad, ning kaalutletud sortiment vene kirjandust. Selles poes on ka lai valik Tartu-Moskva semiootikat.

Viimase lähedal, Dostojevskovo 28 on õigeuskliku lektüüri pood Dobrõje Knigi. Seal kandis on ka Rubinšteina tänav, kus on mitu komfortaablit kohvikut ja muljetega baari.

Kultuuritehases Etaži Loftprojekt (Ligovski prospekt 74) asub disainiraamatute pood Projektor (11), mis meenutab Londoni trendikaid raamatupoode. Nad müüvad ingliskeelseid inspiratsiooniraamatuid ning venekeelseid moeteooria raamatusarjasid. Kirjandusnurk piirdub Sergei Dovlatoviga, kes ütles, et elada on võimalik ainult kolmes linnas: Leningradis, Tallinnas ja New Yorgis.

Lähedal asuvas Puškinskaja 10 kunstikeskuses tegutseb raamatupood, kust leiate raamatud, filme ja heliplaate Leningradi nonkonformistide kohta.

Teine Peterburi kontekstis ufolikult mõjuv raamatupood on Book cafe (Bolšaja Konjušenskaja 2), mis jagab pinda luksusliku disainigaleriiga. Neil on temperamentne valik disaini-, graafilise disaini-, moe-, ja fotoraamatuid kirjastustelt nagu Prestel, Distanz, Hatje Cantz jt. Kohtasin seal kahte iseäralikku mälestuste- ja fotoraamatut: Brodski Veneetsias ning Brodski Leedus. Väikesetiraažiline trükk, 1500 rubla tükk.

Borei kunstikeskus (Ligovski prospekt 58) moodustub ühest särtsakast galeriist, teisest komberdavast galeriist, kammerlikust kohvikust, mille on täis suitsetanud selle 80-aastane baaridaam ning meelirikastavast raamatupoest, kus aina üks kass mööda riiuleid ringi luusib. Pood kuulub indikirjastuse Podpisnõje Izdania alla, mis kogub ja publitseerib noort luulet, põrandaaluste kunstnike albumeid ning marksistlikku esseistikat.

Vassili saare 7. liinil asuvad kolm märgilist raamatupoodi. Esmalt galerii Novõi Muzei raamatunurk (tänapäeva vene kunst ning kunstiteooria), seejärel toakesest keldripood, kus müüakse kõige muu hulgas nõukaaegseid tüpograafiaajakirju ning kolmandaks Peterburi Ülikooli juurde kuuluv raamatupood, kust leiate pedantse valiku humanitaariat. Neeva kaldal, Kunstiakadeemia fuajees, asub pood, mille kontsentratsioon olulistest ja surmhuvitavatest kunstiraamatutest on vast linna kõrgeim.

Petrogradi saarel, Austria väljakul, asub erudeeritud Peterburi-kirjanduse valikuga uute raamatute pood. Leidsin sealt ideaalse raamatu, mille pealkiri erineb mu magistritöö teemast vaid linna nime poolest. Neil on ka kaunis kohvik.

Muide, interjöörihuvilised peaksid Petrogradi saarel kindlasti Kirovi muuseumisse minema. Kui juhtub olema laupäev, sõitke metrooga mõned petused põhja. Udelnaja peatuse juurest leiate mastaapseima Läänemere-äärse kirbuka.

Põhja-Peterburis (Akademitšeskaja metroojaam), Graždanski tänav 27, asub gigantse Lasnamäe keskele ära eksinud maagiline vanaraamatupood. Esimese asjana märkan absurdina mõjuvat allahindlust – Voltaire’i kogutud teosed (1853, Pariis) nüüd 140 000 asemel vaid 100 000 rubla. Neil on seal üldse palju antiikset, aga leidub ka väga odavaid uuemaid raamatuid. Näiteks Peterburi leksikon, mille eest kesklinnas 400 rubla välja käisin, maksis neil vaid 240. Seal on ka linna kõige odavamad Azbukad. Liaks hulk 100-rublaseid nõukaaegseid fotoaparaate.

Käesoleva valiku lõpetaksin Jelizarovskaja metroojaama juures (prospekt Obuhhovskoi Oboronõ 105) asuva igapäevase raamatuturuga, mille koduks on Tallinna Vene kultuurikeskust meenutav Krupskoi kultuurimaja. Kujutage ette, et Vene kultuurikeskus täidetaks sadade raamatumüüjatega ning teatrisaali ehitataks vahekorrus, et oleks ikka rohkem ruumi müümiseks.. Hõlmamatu, et isegi tüki tülikas on see hiiglane.

Edasi-tagasi bussipilet Peterburi maksab 30 €, nädalane viisa 45 €. Enne Peterburi tulemist soovitan lugeda Solomon Volkovi “Peterburi kultuuri lugu” ja Raimo Pullati raamatut “Lootuste linn Peterburi ja eesti haritlaskonna kujunemine kuni 1917”. Loengute, filmiõhtute jms kohta leiate infot aadressilt www.theoryandpractice.ru, kontsertide, näituste jms kohalt tuleb abiks www.lookatme.ru.