Writing, Curating and Lecturing on Visual Arts, Public Space and Architecture

Peatage Sitsimäe

2012. aasta Artishoki Biennaali artikkel Epp Kubu näituse kohta.

Eksponeeritud 10.10.2012 EKKMis ja hiljem avaldatud Artishoki Biennaali kataloogis eesti ja inglise keeles.



1

EKA kaalub Tartu mnt krundile võimalikke alternatiive ning palus sellega seoses potentsiaalsetel kinnisvaraomanikel teha koolile pakkumisi. Kokku tuli u. 30 pakkumist, millest sõelale jäi seitse. Väljavalitutega saab tutvuda EKA uue maja veebis. On tähelepanuväärne, et kõik need asuvad Põhja-Tallinnas, linna tulevases keskuses. Kuhu see keskus täpselt asetub (variandid on Telliskivi Loomelinnak, Kultuurikatla naabrus, SUVA sukavabrik, Noblessneri sadama ümbrus või Balti Manufaktuuri kant), sõltub suuresti EKA otsusest.

2

Intrigeerivalt mõjub Balti manufaktuuri “kandidatuur”: nimelt on Sitsi mäe kvartali arendaja nõus müüma poole oma tohutu suurest tehasest ühe euro eest EKAle (turuhind on 5-10 miljonit eurot).

3

Rahahädas EKAle mõjub selline pakkumine üheltpoolt messiase kuulutusena, teisalt aga arusaamatu mõnitusena. Asja lähemalt uurides selgub, et arendajale jääks EKA kõrvalt alles veel kümme korda nii palju tühja maad, kuhu siis loomemajanduse tuules järgmisel sajal ja enamal aastal äriimpeerium rajada. Milline siis? Näiteks võib piirkonna detailplaneeringu järgi krundile püstitada kuni 66-korruselise pilvelõhkuja. Juba on sõlmitud leping Rimiga, kes kohustub seal lähiaastatel avama toidupoe, küllap siis Norde Centrumile sarnase plönni koos tuhandekohalise parklaga (Kunsti platz?!) ja ilgete reklaamtahvlitega. Siinkohal jõuamegi Epp Kubu reklaamiaktsioonini, mis küsib: kes, kuidas, millal, kellega, kust, milleni, miks, mida, milleta, mille eest, millega PVC-dega pasundab?

4

Märatsev reklaam ei ole tingimata vastik, kuid selle taga olevate majandussuhete lõksu ei tohiks (EKA) langeda. Pigem tuleks süsteem üle kavaldada ning see enda heaks toimima panna (seda tuleb uue maja planeerimisel arvestada).

5

EKKM on seni valinud üsna apaatse tee: tänavalt vaadates on tegemist suvalise karbiga, mille kohta on raske arvata, et selles võiks leiduda inimesele midagi olulist. Pretesensioonitud tellised ning pigem eemaletõukav tara kõnelevad muuseumi vääramatust enesekindlusest: don’t judge a book by it’s cover. Epp Kubu “rimistab” selle delikaatse fassaadi, nii et maja hakkab pasundama kõige selle kohta, mis seal saadaval võiks olla, selmet lihtsalt olla see, mis ta on (võrdle Swedbanki “kunstiga” KUMU ees).

6

Ehk oleks õige aeg koondada jõud parema linna nimel? Sitsi pilvelõhkuja oli ehk hea mõte seitse aastat tagasi, kui Kopli narkomaanidest suudeti mõtetes lahti saada vaid pilvelõhkujat ette manades, kuid nüüd on olukord muutunud. Põhja-Tallinn on vaikselt cooliks kasvanud ning sealt ei ole torniga enam kedagi eemale vaja peletada. Samuti on kodanikud hakanud eelistama kohalikke pagareid ning kohvikuid, võib-olla pole uut Rimit vaja? (Viimsi inimesed on korduvalt Maximat torpedeerinud). Või mis üldse on see lokalism ja kogukonnajutt, millest allakirjutanu vahutab? Ka lokalism tuleks kriitiliselt üle vaadata. Diskuteerida tuleb ka linna (näiliselt) ajutise visuaalse ilme üle, milleks reklaam kahtlemata on. Epp Kubu installatsioon on äärmiselt tervitatav aktsioon.

 


Previous
Rene Altrov. Laps minu täiskasvanud kehas
Next
Mugav piruett

Add a comment

Email again: